Salvestav ahi

Salvestava ahju kolle ja lõõristik on tehtud keraamilisest materjalist (šamott), mis kütmise ajal salvestavad kiiresti puude põlemisest vabaneva energia ning loovutavad selle köetavasse ruumi pika aja jooksul. Ahiniku ehitatud ahju salvestusaeg on 8 – 24 tundi ja kasutegur vähemalt 78%.
Ahju soojenemine sõltub esmajärjekorras sellest, kuivõrd täielikult põleb kütus koldes. Seega on ahju tähtsaim osa kolle. Ahju soojamahtuvus sõltub ahju lõõriseinte paksusest, kasutegur aga kolde ja lõõristiku omavahelisest sobivusest.
Ahju nähtava osa viimistluse järgi nimetatakse salvestavat ahju pottahjuks, krohvitud ahjuks, plekkkestaga ahjuks, tellisahjuks jne. Ahju välisviimistlus ei mõjuta ahju omadusi nagu salvetus aeg, kasutegur jne. Pott- ehk kahhelahi on käsitööna ehitatud ahi, mille välimine ehk nähtav pind on tehtud glasuuritud ahjupottidest. Eestis on hinna kaalutlusel kasutatud ka glasuurimata ahjupotte ehk lihtpotte. Krohvitud ahju nähtav pind on tehtud šamotist või tellistest ning viimistletud spetsiaalse ahjukrohviga.
Salvestavale ahjule on võimalik lisada kütteautomaatika, mis teeb kütmisprotsessi mugavamaks. Kütteautomaatika jälgib kolde temperatuuri ning vastavalt sellele reguleerib õhu juurdevoolu koldesse. Kütuse lõppedes sulgeb ahju. Kütteautomaatika tagab optimaalse põlemise ja ahju maksimaalse kasuteguri.

Salvestuskestus – 8 - 24 h
Kütmissagedus – 1 - 3 korda ööpäevas
Salvestusmass – enamasti 70 kg salvestusmassi kg puidu kohta – vähemalt 50 kg salvestusmassi massi kg puidu kohta
Soojuslik väljundvõimsus – 1,6 - 11 kW (12 h salvestuskestuse korral)
Maksimaalne kütusekogus – 6 - 40 kg puitu
Soojusülekanne – enamjaolt ühtlane ja pehme kiirgussoojus, osaliselt konvektsioonsoojus
Kasutusala – ühe või mitme ruumi küte, kogu maja küte, sealhulgas nii põhi- kui ka lisaküte
Tuhaeemaldusvahemik – ca. 3 - 4 korda kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 - 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – peaaegu eranditult keraamika
Heitkoguste piirmäärad – EVS-EN 15544 järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Õhkkütte ahi

Õhkkütte ahi on käsitööna valminud ahi, mille kolle on metallist korpuses (ahjusüdamik) ja lõõrideks metallist soojusvahetid. Salvestavaks massiks on kolde šamott ja vähesel määral ahju keraamiline välisviimistlus. Selline ahi annab kiirelt sooja ning sobib suurematesse ruumidesse.
Õhkküte ahjule on võimalik lisada kütteautomaatika, mis teeb kütmisprotsessi mugavamaks. Kütteautomaatika jälgib kolde temperatuuri ning vastavalt sellele reguleerib õhu juurdevoolu koldesse. Kütuse lõppedes sulgeb ahju. Kütteautomaatika tagab optimaalse põlemise ja ahju maksimaalse kasuteguri.

Salvestuskestus – enamasti 4 h
Kütmissagedus – 1 – 3 korda päevas (kahe järel laadimise korral)
Salvestusmass – enamasti 10 kg salvestusmassi kg puidu kohta
Soojuslik väljundvõimsus – 4,8 – 16 kW (4 h salvestuskestuse korral)
Maksimaalne kütusekogus – ca. 6 – 20 kg puitu
Soojusülekanne – peamiselt konvektsioonsoojus, vähesel määral kiirgussoojus
Kasutusala – korterid, lisaküte
Tuhaeemaldusvahemik – ca. 4 – 10 korda kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – välispind keraamika, sisu: ahjusüdamik ja metallist suitsulõõr
Heitkoguste piirmäärad – tüübikatsetuse järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Kombineeritud ahi

Kombineeritud ahi on kohalikke olusid arvestades tehtud käsitööahi, mille kütteelement on ahjusüdamik (metallkorpuses kolle) ja salvestiks keraamilisest materjalist lõõristik. Salvestavaks massiks on kolde šamott, šamotist lõõristik ja vähesel määral ahju keraamiline välisviimistlus. Selline ahi annab kiirelt sooja ja tema soojamahtuvus võrreldav väiksese salvestava ahjuga.
Kombineeritud ahjule on võimalik lisada kütteautomaatika, mis teeb kütmisprotsessi mugavamaks. Kütteautomaatika jälgib kolde temperatuuri ning vastavalt sellele reguleerib õhu juurdevoolu koldesse. Kütuse lõppedes sulgeb ahju. Kütteautomaatika tagab optimaalse põlemise ja ahju maksimaalse kasuteguri.

Salvestuskestus – enamasti 8 h, maksimaalselt 12 h
Kütmissagedus – 1 - 3 korda päevas (kolde ühekordse täitmise korral)
Salvestusmass – enamasti 50 kg salvestusmassi / kg puidu kohta
Soojuslik väljundvõimsus – 3,2 kuni 8,1 kW (8 h salvestus korral)
Maksimaalne kütusekogus – 8 kuni 20 kg puitu
Soojusülekanne – ligikaudu võrdselt konvektsioon- ja kiirgussoojus
Kasutusala – ühe või mitme ruumi küte, kogu maja küte, sealhulgas nii põhi- kui ka lisaküte
Tuhaeemaldusvahemik – ca. 4 – 10 korda kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – välisviimistlus keraamika, sisu: ahjusüdamik ja keraamiline suitsulõõr
Heitkoguste piirmäärad – tüübikatsetuse järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Küpsetus pliit

Küpsetuspliit on mõeldud peamiselt toidu valmistamiseks ning soojust salvestavat soemüüri tal ei ole. Pliidil on lisaks praeahi või soojakapp. Mõlemaid saab paigutada ka pliidi tööpinnast kõrgemale.

Salvestuskestus – enamasti 4 h
Kütmissagedus – kuni 9 korda ööpäevas (kütuse lisamise vahemik 20 – 30 minutit)
Salvestusmass – 30 – 50 kg salvestusmassi kg puidu kohta (salvestuskestuse järgi)
Soojuslik väljundvõimsus – kuni 2,2 kW (keskmine soojuslik võimsus ööpäevas)
Maksimaalne kütusekogus – tüüpiliselt 1 – 2 kg puitu
Soojusülekanne – suur kogus konvektsioonsoojust pliidiplaadi kaudu ja ühtlane pehme kiirgussoojus keraamiliselt pinnalt
Kasutusala – keetmiseks, praadimiseks, küpsetamiseks, vee soojendamiseks, ühe või mitme ruumi kütmiseks
Tuhaeemaldusvahemik – sageli kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – suur hulk metallist detaile (pliidiplaat, uksed, veesoojendi), keraamiline sisu- ja välisvoodri materjal
Heitkoguste piirmäärad – ÖNORM B 8310 järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Salvestav pliit

Salvestav pliit ehk soojamüüriga pliit. Pliidi kütmisel saab valida, kas köetakse pliiti või soojamüüri. Viimasel juhul suunatakse suitsugaasid otse pliidi koldest soojamüüri ning pliidiraud soojeneb minimaalselt.

Salvestuskestus – 4 – 12 h
Kütmissagedus – kuni 9 korda ööpäevas (kütuse lisamise vahemik 20 – 30 minutit)
Salvestusmass – 60 – 80 kg salvestusmassi kg puidu kohta (salvestuskestuse järgi)
Soojuslik väljundvõimsus – kuni 4,9 kW (keskmine soojuslik võimsus ööpäevas)
Maksimaalne kütusekogus – 4 kg
Soojusülekanne – suur kogus konvektsioon soojust pliidiplaadi kaudu ja ühtlane pehme kiirgussoojus keraamiliselt pinnalt
Kasutusala – keetmiseks, praadimiseks, küpsetamiseks, vee soojendamiseks, ühe või mitme ruumi kütmiseks
Tuhaeemaldusvahemik – sageli kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – suur hulk metallist detaile (pliidiplaat, uksed, veesoojendi), keraamiline sisu- ja välisvoodri materjal
Heitkoguste piirmäärad – ÖNORM B 8310 järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Õhkkütte kamin

Õhkküttekamin on õhkkütteahi, mille kütteelemendiks on kaminasüdamik. Kaminasüdamiku on mõeldud väiksemale puude kogusele ning tema klaasuks on kolde suhtes suurem kui ahjusüdamikul.
Selline kütteseade on mõeldud eelkõige lisakütteks ja elava tule nautimiseks.
Õhkkütte kaminale on võimalik lisada kütteautomaatika, mis teeb kütmisprotsessi mugavamaks. Kütteautomaatika jälgib kolde temperatuuri ning vastavalt sellele reguleerib õhu juurdevoolu koldesse. Kütuse lõppedes sulgeb õhuklapi. Kütteautomaatika tagab optimaalse põlemise ja kamina maksimaalse kasuteguri.

Salvestuskestus – 1 kuni 4 h (olenevalt ehitusviisist)
Kütmissagedus – enamasti 2 – 3 korda salvestusaja kohta
Salvestusmass – enamasti 10 kg salvestusmassi kg puidu kohta
Soojuslik väljundvõimsus – 9,7 – 19,5 kW (3 küttekorra ja 4 h salvestuskestuse puhul)
Maksimaalne kütusekogus – 4 - 8 kg
Soojusülekanne – peamiselt konvektsioonsoojus, vähesel määral kiirgussoojust
Kasutusala – lisaküte, tule nautimine visuaalselt
Tuhaeemaldusvahemik – sageli kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – klaas (suur uks), metallist detailid, keraamiline väliskest
Heitkoguste piirmäärad – tüübikatsetuse järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at

Salvestav kamin

Salvestav kamin on õhkküttekamin, millele on salvestuskestvuse suurendamiseks lisatud šamotist salvestav lõõristik või soojussalvesti. Andmed salvestava lõõristiku kohta annab kaminasüdamiku tootja. Samuti vastavalt tootja juhistele võib sellise kamina ehitada kinnisesse korpusesse.
Kõiki Hoxter kaminasüdamikke võib ühendada salvestava lõõristikuga ning neid võib paigaldada kinnisesse süsteemi, kui on täidetud tootjapoolsed ettekirjutused. Sellisel juhul on tegu kerge ahjuga, mis sobib väiksema soojavajadusega ruumide kütmiseks ja elava tule nautimiseks.
Salvestavale kaminale on võimalik lisada kütteautomaatika, mis teeb kütmisprotsessi mugavamaks. Kütteautomaatika jälgib kolde temperatuuri ning vastavalt sellele reguleerib õhu juurdevoolu koldesse. Kütuse lõppedes sulgeb ahju. Kütteautomaatika tagab optimaalse põlemise ja ahju maksimaalse kasuteguri.

Salvestuskestus – enamasti 6 h, võimalik 4 – 8 h
Kütmissagedus – enamasti 2 – 3 korda salvestusaja kohta
Salvestusmass – enamasti 30 kg salvestusmassi kg puidu kohta
Soojuslik väljundvõimsus – 6,5 – 13 kW (3 küttekorra ja 6 h salvestuskestuse puhul)
Maksimaalne kütusekogus – 4 – 8 kg
Soojusülekanne – peamiselt konvektsioonsoojus, vähesel määral kiirgussoojust
Kasutusala – lisaküte, tule nautimine visuaalselt, ühe ruumi kütteks
Tuhaeemaldusvahemik – sageli kütteperioodi jooksul
Hooldusvahemik – soovitav 2 – 5 aastat, sõltuvalt kasutamise intensiivsusest
Materjal – klaas (suur uks), metallist detailid, keraamiline suitsulõõr ja väliskest
Heitkoguste piirmäärad – tüübikatsetuse järgi
Allikas – Austria Kahhelahjuühing, www.kachelofenverband.at